Esmaspäev trenni ei jõudnud .. kahjuks. Olin bussijaamas ja mingi 2 minti oli bussini ja niiiiiii sitt hakkas.. ausõna! Mõtlesin,et panen kohe ropsi ja ma kõndisin ruttu koju tagasi.
Täna hommikul äratas Janika mind üles,et Mikk on tulemas. Ma jehuuuu, saan surma:D Aga ronisin 12ks sinna ja siis ootasin tunni äkki ja Mikk oligi kohal. Panin Piiga valmis ja platsile.
Hmm 5-10 minti tavalist traavi. Paarutasin seal platsipeal. Tegin volte ja suunakaid. Püüdsin käsi mitte kasutada ja sain vist isegi hakkama.Pani sammu kavaletid. Pidin sammu pikemaks saama ja samal ajal eest pehme. Et ta iga harjutuse juures end maximaaselt lõdvestaks. Ma olin nagu sadahäda seal jälle. Alguses tulime sirgelt ja siis pidin voldi pealt hakkama tulema ja,et paine säiliks. See tuli isegi hästi välja.
Hiljem hakkasime traavis tulema seda sama harjutust, edasi-tagasi ja seal eemal oli ka kavaleti harjutus , hakkasin ringiratast sõitma üle lattide. Kavalette jookseb superluxilt, ma panin pidevalt puusse ,aga lõpptulemus oli heaa :) Siis pani Mikk paar ristikest nende harjutuste juurde ja kõik oli traavis jälle. Peale harjutust tuli kohe tagasi võtta ja seal olin ma hädas. Ma-ma lihtsalt unustan end ära :S Aga, kui Mikk pidevalt meelde tuletas, mida ma tegema pean, siis see polnudki nii raske. Peale harjutust oli kohe,et nõuan sisemise säärega välimisele ratsmele ja lõpuks kuidagi sain isegi hakkama. Tegime mõlemat pidi mingeid harjutusi ja ilmselgelt vasakust oli mul raskem.
Siis oli aeg galopiks. Pmst mikk tõstis ühe harjutuse lattaiaks, latt ees. Tahtis,et ma vasakust tuleksin seda. Prrrrrr. Püüdsin kõigest väest sisemise säärega kuidagi ja mingitmoodi sain isegi normaalseks. Loomulikult takistus oli mingi 120 ka, niiet ei imesta noh,et puusse panin. Tegin voldi peal normaalseks ja siis tuli latt ja jäin ootama vms, hoogu jäi väheks , aga hüppas üle ilusti. Siis sain Miku käest vastu päid ja jalgu,et ma maha/hobust vaatan,et ma vaataks ikka sinna, kuhu ma pöörata/sõita tahan. Aga tulin ühekorra veel ja siis sain hakata paremast jalast tulla. Ilmselgelt Mikk sai aru,et paremast on mul mugavam. Sain Piiga voldi peal just selliseks, nagu Mikk tahtis ja mul endal oli ka siis jube hea olla. Mikk oli takistust ka vahepeal tõstnud, aga mitte palju. Sammud klappisid ja ma ise ei vaadanud hobust ega maha, vaid kuskile eemale. Tasakaalu sain paika ja Piiga hüppas!! Ilusti! Tulin 2x ja siis Mikk mõtles,et tõstab. Ma karjusin eemal "Hulluks oled läinud või?" Mikk ainult naeris selle peale. Ja Piiga hüppppas üle sellest, see võis olla mingi 135 v 140, ma pole kindel. Aga siis otsustas Mikk, et tõstab ikka madalamaks ja siis oli 125 peal. Saime megailusti hakkama:) Mikk mainis,et tagumise otsaga eiläinud ta millegile pihta,et pigem esimesega. Piiga väheke kobistas ainult.
Hiljem tuli Kurk.
Temaga tegime paindeid ja kaheksaid. Ma olin päris pidevalt sellise näoga naug wtff?! Mikule tegi see ainult hirmsasti nalja. Olin pidevalt hädas, kuigi lõpuks hakkas asi sujuma. Ma pean endale lihtsalt paljusi asju meelde tuletama ja siis on kõik (Y) Vahelduva eduga oli mul see värk kuni lõpuni, siis kui galopiaeg tuli, hakkas kõik olema normaalne. Üleminekud olid väga superid ja trenn lõppeski sellega,et ma pidin võtma galopilt traavile paindes ja lõdvestatunult ning see õnnestus! Mikk oli mega rahul ja mina kaa.
Siis tuli Sirše ja temaga tegin ns, viskasin libiseva peale ja mingeid üleminekuid ja värke. Samm-traav-galopp. Olin rahul.
Hiljem võtsin hirmuäratavalt änksa poni ja panin kordele. Tegime mingi pooltundi ma arvan traavi mõlemast jalast ja siis otsustasin,et talle piisab. Ta peab lihtsalt inimestega harjuma ja siis on kõik OK.
Pärast tõin pussakad väljast, andsin neile heina ja läksin koju. 6 h tallis olla on ülivinge. Õnneks oli mul parajalt tegevust ja ei olnud ligadilogadi :)
Oootan Mikku,et ta uuesti tuleks.